Ühe võõrkeele rääkimine pole väikese rahva jaoks piisav

Posted on August 27, 2012

0


Selline sai artikkel saksa keele õpetajate laagris avaöldatud arvamuste põhjal. Head lugemist!

 

Ühe võõrkeele rääkimine pole väikese rahva jaoks piisav
24.08.2012 00:00 Katrin Uuspõld, toimetaja
Saksa keele õppimine Eestis on vähenenud. Samas, kes selle keele valib, sellele avanevad edasiõppimisvõimalused Saksa kõrgkoolides ning Saksa tööturg, leiavad augustikuus Võsul suveseminari pidanud saksa keele õpetajad.
Saksa keele õpetajad pidasid Võsul oma suveseminari. Parajasti peab loengut Soomest tulnud saksa keele õpetaja Pirjo Jaakamo. Foto: Meelis Meilbaum põhjendavad lapsevanemad sellega, et meie kontekstis tööjõuturul ilma vene keeleta läbi ei löö,” märkis SA Innove saksa keele peaspetsialist Reet Taimsoo.
Saksa keele õppimise hiilgeaeg taasiseseisvunud Eestis jäi 1990ndate lõppu. Nüüd õpetatakse saksa keelt pooltes üldhariduskoolides, mitmetes C-keelena ehk kolmanda valikkeelena.
“Inglise keele vastu ei saa, see on vaieldamatult vajalik. Saksa keele positsioon on Eestis nõrgem, sest hakati valima vene keelt. Valikut
Toila gümnaasiumi saksa keele õpetaja ning Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi (ESÕS) juhatuse esimees Signe Ilmjärv tõi värskelt seminarilt Soome kolleegi toodud näite, kus uuringute kohaselt Soome majandusvaldkonnas hinnati saksa keele oskuse vajadust 25 protsendile, kuid koolis valis selle keele vaid 4,6% õpilastest. “Eestis on saksa keele õppijaid umbes 12% õpilastest. Varasematel aastatel on olnud 22% – langus on olnud tohutu,” tõdes Ilmjärv.
Need tosin protsenti õpilastest, kes saksa keelt õppima asuvad, on tõenäoliselt üles kasvanud saksa kanalitega ja neile meeldib see keel. On ka peretraditsioone, kus õed-vennad on saksa keelt juba õppima asunud või on vanematel Saksamaaga mingi side.
“Nendes kodudes võibolla teataksegi, et tuleb mingi muu võõrkeel õppida esimesena kui inglise keel, sest sa pead ikka väga rumal olema, et tänapäeva Eestis inglise keel külge ei hakkaks,” leidis Reet Taimsoo.
“Kes on käinud Saksamaal või olnud seal vahetusõpilaseks, näevad, et saksa keel avab palju uksi. Näiteks Saksamaal kõrgkoolis õppimine, pealegi tasuta. Samuti Saksa avatud tööturg – seal on vajalik keeleoskus,” nimetas Signe Ilmjärv.
http://pluss.virumaateataja.ee/949072/print/uhe-voorkeele-raakimine-pole-vaikese-rahva-jaoks-piisav/
Lehekülg 1/324.08.2012 18:58
Postimees+

Saksa keele õpetajad leiavad, et oma aine atraktiivsemaks muutmisel tuleb neil rohkem pingutada kui inglise keele õpetajatel. Samas on saksa keele õpetajate täiendamiseks head tingimused, sest seda toetavad Austria suursaatkond, Saksa liitvabariigi suursaatkond Eestis, Tallinna saksa kultuuriinstituut / Goethe instituut. Õpilastele korraldatakse rohkelt huvitavaid võistlusi, kus sageli auhinnaks reisid Saksamaale. Samuti motiveerib keeleõpet õpilasvahetus.
“Kõikvõimalikud konkursid, projektid, internetis õppimine on saksa keele tundides väga tavaline,” rääkis Rakvere reaalgümnaasiumi saksa keele õpetaja Piret Steinberg, kes oma õpilastega kasutab keeleõppes ka blogipidamist. Keeleõpe on aastatega muutunud palju kommunikatiivsemaks.
Steinberg avaldas ka lootust, et olukord võib veidi paraneda seoses uue põhikooli ja gümnaasiumi õppekavaga. “Esimene pääsuke vähemalt Rakvere reaalgümnaasiumis on lendu läinud kohustusliku valikkursuse näol. 10. klassis valitud kursused toimuvad 11.–12. klassis. Meil on saksa keele kursusele ennast registreerinud 20 õpilast – aga käisin ka kõigis kolmes paralleelklassis reklaami tegemas,” lisas ta.
See, milline on saksa keele õppimise võimalus konkreetses koolis, sõltub koolist endast, sest uue õppekava järgi on võimalik koolil ise otsustada, millise õpilaste arvuga keelegrupp avatakse või kui palju valikainetunde keeleõppeks eraldatakse.
“Või siis arvatakse, et tuleb aidata meie väikese rahva lapsi selleni, et nad õpiksid rohkem keeli ja oskaksid lõpuks vähemalt kaht keelt korralikul tasemel. Ühe võõrkeele rääkimine ei ole meie väikese rahva jaoks piisav,” leidis Reet Taimsoo.
Tartu Tamme gümnaasiumi saksa keele õpetaja Liina Kink täheldas, et inseneriteadusi peetakse Eestis praegu väga tähtsaks. “Aga mina leian, et ka insenerid peaksid keeli oskama. Kui tahad jõuda kaugemale kui koduõu, läheb sul kohe teisi keeli vaja,” ütles Kink. Signe Ilmjärv meenutas Soome lektori välja öeldud mõtet: osta saab kõike inglise keeles, aga müümiseks on teisi keeli ka vaja. ESÕSi suveseminar toimus SA Innove ja ESFi toetusel.
Õpetaja kui teenindaja või võti tulevikku?
Soome lektori Pirjo Jaakamo meelest nähakse Soomes õpetajat kui võtit tulevikku ning seepärast tahavad paljud andekad inimesed saada õpetajaks. Seevastu Šveitsi saksa keele lektor Rita Tuggener nentis, et Šveitsis on viimase kümne aasta jooksul õpetaja maine halvenenud, kuigi see on väga hästi tasustatud amet. Tema sõnul on tendents, et õpetaja muutub teenindajaks.
“Lapsevanemad teevad päris palju kriitikat õpetajate kohta, õpetajad teenindavad lapsevanemaid, ühiskonda ja nende soove,” rääkis Tuggener.
http://pluss.virumaateataja.ee/949072/print/uhe-voorkeele-raakimine-pole-vaikese-rahva-jaoks-piisav/
Lehekülg 2/324.08.2012 18:58
Postimees+

“Kui enne tervitati külas härra õpetajat, siis nüüd härra Lehmanni (sks k. sõnademäng: Herr Lehrer – Herr Lehmann). Mitte töö ei ole muutunud, vaid minu arvates ei ole alati õiged inimesed õpetaja ameti valinud,” märkis Tuggener. Tema meelest tuleks õpetajakandidaatide hulgast hoolsamalt valida, keda õppima võtta. “Inimesi peab armastama, elu peab armastama, peab rõõmu tundma vigadest, kuna need on õppimise allikad. Ja peab aitama õpilastel küsimusi esitada,” kõneles Rita Tuggener. “Õpetaja peab olema tuli ja vulkaan. Talle peab meeldima eksperimenteerimine.”
Rita Tuggener õpetab saksa keelt võõrkeelsetele õpetajatele ning tal on ülevaade ka üle maailma tehtavatest saksa keele eksamitest. Tema sõnul kasvab saksa keele eksamite sooritamise tendents Hiinas, Türgis ja Venemaal.
Tuggener leiab, et ühiskonnal on hariduse ülesanne. “Inimesed, kes elavad Euroopas, neil on võimalus elada maal, kus on mitmekeelsuse võimalused. Euroopa Nõukogu nõuab mitmekeelset kodanikku,” lisas ta.
20 aastat ESÕSi
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts (ESÕS) on tegutsenud 20 aastat ja sinna kuulub 150 liiget. Seltsil on traditsiooniks saanud õpetajate suveseminar igal aastal ise maakonnas, samuti lastelaager 5.–6. klassi lastele, mida saksa keele õpetajad vabatahtlikult suvel korraldavad.
Palju üritusi toimub koostöös teiste seltsidega, näiteks sügisel tuleb Baltimaade saksa keele õpetajate konverents Riias. Seltsil on oma ajakiri, mis ilmub kord aastas, koduleht, blogi, kus üleval saksa keelt puudutavad materjalid ja värske info. On ka oma õpetajatest IT-grupp, kes koolitab õpetajaid n-ö online.
ESÕS kuulub Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu ja rahvusvahelisse saksa keele õpetajate seltsi. Seltsi toetab Tallinna saksa kultuuriinstituut / Goethe instituut, hea koostöö on Saksamaa LV suursaatkonna, Austria suursaatkonna ning Austria haridus-, kunsti- ja kultuuriministeeriumiga, samuti Šveitsi suursaatkonnaga Helsingis.
http://pluss.virumaateataja.ee/949072/print/uhe-voorkeele-raakimine-pole-vaikese-rahva-jaoks-piisav/
Lehekülg 3/

 

 

Posted in: Artikel